ugpernigssamik eĸêrsaineĸ angnertôĸ

sarĸúmersitat kapitalit 14-iáne íngilip nalunaerutâgut Kristusip tikiutingajaierneranut túngassumik eĸêrsainigssarssuaĸ sujuligtûtigineĸarpoĸ. íngile tákúpoĸ "ĸilaup migssâgut tingmissoĸ, îvangkîliumik ítuínartumik oĸausigssaĸartoĸ nunamiussunut tamanutdlo inuiaĸatigîgsunut ingmíkutdlo nagguveĸatigîgsunut ingmíkutdlo inuiaussunut; nipitûmigdlo oĸarpoĸ: Gûte mianerisiuk, táunaio nâlangnartísiuk, erĸartũssivigssâ nagdliungmat, patdlorfigisiugdlo ĸilangmigdlo nunamigdlo ímamigdlo ermitdlo puilassarfînik píngortitsissoĸ." (sarĸ. 6,7).

mianerssorĸússúmik tamatumínga nalunaertup íngiliussutut oĸautigineĸarnera pingârtûvoĸ. ilisimássutsip Gûtiata ĸilangmit oĸariartortitap táussuma minguíssusiagut, nâlangnássusiagut píssauneĸarneragutdlo máko sarĸúmiúkumasimavai: nalunaerutíkut tamatumûna suliagssarititap pingãssusia ãmalo píssauneĸ nâlangnássuserdlo tamatumúnga ilagssarititaussut. íngilip "ĸilaup migssâgut" tingminerata, mianerssorĸussutâta "nipitûmik" oĸautigineĸarnerata ãmalo "nunamiussunut tamanut" - "inuiaĸatigîgsunut ingmíkutdlo nagguveĸatigîgsunut ingmíkutdlo oĸausilingnut ingmíkutdlo inuiaussunut" nalunaerutigineĸarnerata eĸêrsainigssap súkássusigssâ silarssuardlo tamákerdlugo angnertússusigssâ nalunaerpait.

nalunaerutip nangminêrdiune eĸêrsainigssap tamatuma ĸanoĸ ilissúkut pinigssâ nalunaerutigâ. "îvangkîliup ítuínartup" ilagissâtut oĸautigineĸarpoĸ, erĸartũssivigssavdlo nagdliúnera nalunaerutigâ. ánássutigssamik nalunaerut ĸanoĸ ilissúkutdlũnît nalunaerutigineĸartuarsimavoĸ, kisiáne îvangkîliup ingmíkôrtua nalunaerutíkut tamatumûna sarĸúmiúneĸartoĸ uvdlune kingugdlĩnarne nalunaiautigineĸarsínauvoĸ, taimailissúkúme aitsât erĸartũssivigssap nagdliúsimanera ilumôrtumik oĸautigineĸarsínauvoĸ. sujuligtûtine erĸartũssinigssap autdiarnerfigssâ tikitdlugo pissugssat kingulerîât erĸartorneĸarput. Dânialip agdiagai pingârtumik taimáiput. kisiáne uvdlut kingugdligssat pivdlugit sujuligtûtigissane pivdlugit Dâmale perĸuneĸarpoĸ matorĸuvdlugit "agdiagkat naĸíssuserdlugit naggatigssaĸ nagdliutserdlugo." taimailissúkut aitsât erĸartũssutigssamik nalunaerut sujuligtûtit tamákua erĸûtíneĸarnerat túngavigalugo nalunaiautigineĸarsínauvoĸ. naggatigssardle nagdliugpat, pruvfîte taima oĸarpoĸ, tauva "amerdlasût ĸúperartarumârpait, ilisarssissutdlo amerdlísáput." (Dân. 12, 4).

apustilip Paulusip ilagît oĸaorĸigsârpai Kristusip tikiúnigssâ naligissamine pissugssatut ilimagerĸunago "nagdliúsángingmat kisiáne tunússinerssuaĸ nagdliuterêrpat." (2 Tás. 2, 3). Nâlagkap tikiuterĸingnigssâ ilimagisínáungilarput tunússinerssuaĸ perêrsimatínago ukiorpagssuitdlo ”inuk ajortip pia" "inatsisáinerup pia" imalũnît "tamarnerup ernera," ãma "inatsisaitsoĸ" tássa pâveĸássutsip sujuligtût nâpertordlugo ukiune 1260-ine nâlagkersuissugssaĸ ĸângiuterêrsínago. ukiut tamáko 1798-ime ĸângiúput. pivfigssaĸ tamána kingorĸutdlugo Kristusip tikiuterĸingnigssânik nalunaerut nalunaiautigineĸartugssauvoĸ.

ukioĸ tamána sujorĸutdlugo nalunaerúmik taimáitumik tutsiútoĸángisáinarpoĸ. sôrdlo oĸautigineĸarêrsoĸ, Paulusip tamána nalunaiautigingilâ, ĸatángutigissane perĸuvai Nâlagkap tikiúnigssâ sujunigssame ungasigsume ilimagerĸuvdlugo. iluarsaerĸingniat tamatumínga nalunaeruteĸángitdlat. Martin Lutherip uvdloĸ erĸartũssivigssaĸ ilimagâ naligissaminit ukiut 300 ĸângiúnerisigut. kisiáne 1798-ip kingornagut Dânialip agdlagainik naĸíssut angmagausimavoĸ, sujuligtûtinik ilisimássut agdlisimavoĸ, erĸartũssinigssavdlo ĸanigdlineranik nalunaerut nalunaiautigineĸarsimavoĸ.

ukiune 1500-lingne iluarsaerĸingnerssûp nalânisut tikiúnigssalerineĸ kristumiússutsip nunáine ássigĩngitsune atautsíkut autdlarnerpoĸ. Europame Amerikamilo anguteĸarpoĸ ugperdlutik ĸinussartunik, táukualo oĸauseĸ isumagssarsinartoĸ misigssordlugo sût tamarmik naggatigssâta nagdliutilerneranik nalunaeĸutit ĸularnaitsut navssârait. nunane ássigĩngitsune inungnik kristumiunik ingmíkôrdlutik peĸatigîgsoĸarpoĸ agdlagkanik misigssuinerínákut ánáussississup tikiúnigssâta ĸanigdlineranik ĸularungnaertunik.

1821 "ajoĸersuiartortitarssuaĸ" dr. Joseph Wolff Nâlagkap tikiúnigssânut eĸêrsaissutut autdlartípoĸ ukiune 24-ne 1812-mit 1845 tikitdlugo Wolf ungasigsumut angalaortarpoĸ: Afrika, Ægypten Etiopienilo angalaorfigai, Asiame Palæstina, Syria, Persia, Bokhara lndialo angalaorfigai.

nunat atugartũssuseĸángínerpât angalaorfigai Europame pissortaussunik igdlersortigssaĸángivigdlune, artornartorsiortaĸalunilo navianartorsiungârtarpoĸ. anaulerneĸartardlunilo kâgtarpoĸ, inugsiatut tunissauvoĸ, pingasoriardlunilo toĸumut erĸartũneĸartardlune. pîaissunit malerssugaussardlunilo ilãníkut ĸilalernermit toĸungajagtarpoĸ. ilãne pigissaminik tamanik pîaivfigineĸarsimavdlune kilometerit huntritigdlit ardlagdlit pisuínardlune ĸáĸatigut kamigdlângavdlune ingerdlassariaĸarpoĸ, aput isigkaminik kamigdlângassunik ĸerârpalaortitdlugo.

sákoĸarnane nagguveĸatigît akeraussut akornáne angalaortarĸuna mianerssorĸuneĸarângame akissarpoĸ sáoĸarnerardlune - "ĸíutinik, Kistuse pivdlugo ilungersornermik tássumalo ikiũnigssânik isumavdluarnermik." "ũmativkutdlo Gûtimut sanilivnutdlo asangningnermik pigissaĸarpunga, bîbililo tigumiarpara." (Adams). sumilũnît angalaortitdlune bîbile tulugtôĸ eprîarisôrdlo nagsatarissarpâ. angalasimanine kingugdlît ilât oĸalugtuarititdlugo oĸarpoĸ: "bîbile angmarsimassoĸ agssavnik tigumiarpara. píssaunera atuagkame tássanĩtoĸ píssauneratalo tamatuma atatísagânga misigâra." (Adams).

sulinine taima ingerdlátuardlugo erĸartũssinigssamik nalunaerut nunarssûp ilarujugssuane siaruarterpâ. jûtit, tyrkit, perserit, hinduit (lndiamiut) nagguveĸatigîtdlo inuiaitdlo avdlarpagssuit akornáne táukua oĸausîsigut Gûtip oĸausia siaruarterdlugulo Mísiarsip nâlagkersuilernigssâ nalunaiautigâ.

Bokharame angalassarnermine Nâlagkap ernĩnaĸ tikiúnigssânik njoĸersûtip nunaĸarfingme ungasigdlunilo avíngarusimassume inuit ilainit ajoĸersûtigineĸarnera pâsivâ. Yemenime araberit, taima oĸarpoĸ, "atuagauteĸarput Seeramik taissartagkamingnik Kristusivdlo áipagssânik tikiúnigssânik nâlangnartumigdlo nâlagkersuinigssânik imaĸartumik, ukiumilo 1840-me pingârtorssuarnik pissoĸarnigssâ ilimagât". "Yemenime . . . Rekabip ĸitornai uvdlune 6-ine ilagãka. vĩnisorneĸ ajorput, vĩneĸutigssanik íkússuingitdlat, karrinik siaruarteríngitdlat. tupermiũput, Jonadebilo Rekabip ernera utorĸauvdlunilo inugigsoĸ erĸaimavât, táukualo akornáne lsrailip ĸitornai Danip nagguveĸatai nâpipáka, ... Rekabip ĸitornaisut Mísiarsip ernĩnakáneĸ ĸilaup nuiaisigut tikiúnigssânik ilimagissaĸartut," (Wolff).

ajoĸersuiartortitap avdlap isuma tamatuma ássigissâ Tartariame isumagineĸartoĸ nâpípâ. tartarerit akornáne palasiussup ajoĸersuiartortitaĸ aperâ Kristusip ĸaĸugo áipagssânik tikiúnigssânik. ajoĸersuiartortitap tamána naluvdlugo akingmane palase tupigusoĸaoĸ bîbilimik ajoĸersuissup tamána nalusínaungmago, oĸarpordlo sujuligtûtit túngavigalugit nangmineĸ isumaĸardlune Kristuse ukiup 1844-p migssâne tikiutísassoĸ.

1826-me tikiúnigssamik nalunaerut tuluit nunâne nalunaiautigineĸartalerêrpoĸ, nauk Amerikamisut aulajaitsigissumik ingerdláneĸángíkaluardlune. Kristusip ĸaĸugorpiaĸ tikiuterĸingnigssâ ersserĸivigsumik nalunaerutigineĸarajúngikaluardlune píssarssûvdlunilo nâlangnangârdlune ernĩnakáneĸ tikiúnigssânik sagdlusuíssut angisôĸ ungnertûmik siaruarterneĸarpoĸ, ilagîngnilo ingmíkôrniaĸatigîngne nlagauvfiuvdlo ilagîgsortáinit tunuarsimassune pĩnarane. atungkiortoĸ tuluk, Mourant Brockimik aiilik, agdlagpoĸ ilagîngne tulungne palasit 700 migssiliordlugit amerdlássusigdlit "nâlagauvfiup îvangkîliuanik" tamatumínga nalunaiaissûnerardlugit. Nâlagkap 1844-me tikiúnigssânik nalunaerut tuluit nunãnísaoĸ oĸalũssíssutigineĸarpoĸ. adventisiortut nâlagauvfingne peĸatigîngne atuagkiait angnertûmik siaruartigáuput. atuagkiat atuagagssiatdlo tuluit nunãne naĸitertitaussarput. 1842-me Robert Winther tulûssoĸ Amerikamilo adventisiortutut ugperissaĸalersimassoĸ nunagissaminut angerdlarpoĸ Nâlagkap tikiúnigssâ nalunaiautigiartordlugo. ĸavsît suleĸatigilerpât, erĸartũssutigssamigdlo nalunaerut tuluit nunâta ingmíkôrtuine ássĩgingitsune oĸalũssíssutigineĸarpoĸ.

Amerikame kujatdierme palasit sagdloĸítaivigissãne jisuítip spaniamiup Lacunzamik atigdlup agdiagkat iluartut navssâralugit Kristusip tikiuterĸiârnigssânik neriorssût pâsivâ. mianerssorĸússutaussoĸ nalunaiautigiumagaluardlugo ilagîngnit rûmaierissunit agssuarineĸarnigssane ingalagkumagamiuk isumaliutigissane "Rabbi Benlsrael"ip arĸagut sâgsimassutut jûtiussûssârdiune atuagkiarivai. Lacunza 1700-ĸarnerane inûvoĸ, kisiáne atuagkiâ Londonimut pisimassoĸ 1825-p migssâne aitsât tulugtut nugterneĸarpoĸ. naĸitertitaunermigut Kristusip tikiuterĸingnigssânik tuluit nunãne soĸutigingningneĸ eĸêriartulerêrsoĸ ilungersornerulersipâ.

Tyskiandime ajoĸersût tamána 1700-ĸarneráne sarĸúmiúneĸarsimavoĸ Bengelimit, bîbilimik misigssuissumit tusâmassaussumit ilagîngne lúteríkune palasiussumit.

Bengelip atuagkiai kristumioĸarfingne tamane siaruarterneĸarsimáput. sujuligtûtigissaĸ pivdlugo isumaliutigissai nâlagauvfingme najugarissâne Würtembergime amerdlanernit Tyskiandivdlo ingmikôrtuisa ilaine inungnit ardlaĸartunit ilagsivdluarneĸarsimáput. toĸunerata kingornagut ingerdlatsineĸartuáinarsimavoĸ, tikiuterĸingnigssamigdlo nalunaerut Tyskiandime oĸalûtigineĸardlunilo nunane avdlanísaoĸ malungnartumik uitsatigineĸarpoĸ. ugpertut ilait piârtumik Ruslandiliarput nunasiartordlutik, Kristusivdlo piârtumik tikiúnigssânik ugperissaĸ nuname tássane tyskit ilagîgsortáine sule atatíneĸarpoĸ.

ĸáumarĸut Frankrigime Svejtsimísaordlo ĸaumavoĸ. Genfime Kalvinip Farelivdlo nâggârtut ajoĸersûtãnik oĸalũssisimavfiáne Gaussenip Kristusip áipagssânik tikiúnigssânik nalunaerut oĸalũssíssutigâ.

Skandinaviamísaoĸ adventimik nalunaerut nalunaerutigineĸarpoĸ soĸutigingningnerdlo angnertôrujugssuaĸ eĸêrsíneĸarpoĸ. inugpagssuit soĸutigissaĸángínermingnit erĸasûteĸángínermingnitdlo eĸêrsíneĸardlutik ajortuliornitik taimaititdlugit Kristusip arĸagut ajortimik isumákêrneĸautigssât ĸínutigissaierpât. kisiáne nâlagauvfiup ilagîgsortaisa pissortaisa ingerdlatsineĸ akornusersorpfit, táukualo sulíssutigingningnerisigut nalunaerúmik nalunaiaussut ilait parnaerússáuput. nunaĸarfingne Nâlagkap piârtumik tikiúnigssânik nalunaerutip taimatut nipangersitauvfîne ĸavsîne Gûtip isumagingningnermigut nalunaerut tupingnartumik merdlertutigut angatdláneĸartípâ. tamáko inersimassũngínamik ínugtaussut inatsisaisigut erĸugagssáungitdlat, akornusigáungitsumigdlo oĸalungnigssamut pivfigssaĸartitáuput.

eĸêrsaineĸ inuínaunerussune ingerdláneĸarneruvoĸ, inuitdlo mianerssorĸússut tusariartordlugo katerssorfigissartagait tássa sulissarlut igdiue. mêrĸat oĸalũssissartut amerdlanertigut igdluínalínguit pîtsut ĸitornarait, ilánguilo 6-8-ínarnik ukioĸarput. inûtsimikut ánáussissumut asangningnermik Gûtivdlo perĸússutainut iluartunut nâlangniarnermik takutitsigaluardlutik amerdlanertigut pigínáussutsinik mêrĸat ukioĸatigissamik pigissartagáinik takutitsĩnartarput. kisiáne inuiangnut savssarângamik inúngûseralugo pigínaussutsimik avatâtungânit súnîvigineĸartarnerat nalunartángilaĸ. nipait píssusiatdlo avdlángortarput, erĸartũssutigssamigdlo sujuligtût ilungersordiutik sarĸúmiútarpât agdlagkat iluartut oĸauserpiât oĸautigalugo: "Gûte mianerisiuk, táunaio nâlangnartísiuk, erĸartũssivigssâ nagdliungmat!" inuiait ajortait agssuarait, inûnerdlugdlutigdlo aserũsimassumik inûseĸarneĸ pĩnarnago silamiorpatdlangneĸ tunússinertaordlo issoralugit tusarnârtutdlo oĸaorĸigsârtardlugit piârtumik kamáuneĸarnigssaĸ ĸimarratigerĸuvdlugo.

inuit sajugdiutik tusarnârtarput. Gûtip anersâvata ũmatait kivdlingnartumik oĸalugfigissarpai. ĸavsît nutâmik angnerussumigdlo soĸutigissalingmik bîbilimik misigssuilersitáuput, inûnerdlugtut tmerajugtutdlo sâgput, ilaisa perĸuserdlugtuliornitik taimaitipait, suliarineĸartutdlo maiungnangârmata ilagît nâlagauvfingmut atassut palasê agdlât navsuertariaĸarput Gûte eĸêrsainerme suleĸataunerardlugo.

tumane tamâne misigssuissumik nalunaiaineĸarpoĸ ajortigdlit silmiorpalugtut ilagîngnutdlo ilaussortaussut kamáuneĸarnigssaĸ ĸimarratigerĸuvdlugo oĸaorĸigsârdlugit. sôrdlo Juánase kuississoĸ, Kristusip sujulia, iliorsimassoĸ, taimatútaoĸ oĸalũssissut ulimaut orpît túngavînut tugterêrpât tamaisalo oĸaorĸigsârdlugit sâgsimanermut nalerĸútumik inerititaĸarĸuvdlugit. ĸavsît perĸigsimivdlutik manigûtdlutigdlo Nâlagaĸ ornigpât. kajungerissât sivisûmik silamiorpalugtunut sangmisimagaluartoĸ mãna ĸilangmut sâgtlneĸarpok Gûtip anersâta ĸulangerpai, ũmatimíkutdlo augtitauvdiutigdlo seĸumítutigut tordluiaulerput: "Gûte mianerisiuk, táunalo nâlangnartísiuk, erĸartũssivigssâ nagdliungmat!"