Lávkkit Kristusa lusa kapitel 13. Frĺn sida 117tillbake

Ávvudeapmi Hearrá siste

Ii leat viisát dahkkon, jus olmmoš čohkke buot bahča muittuid ovddeš eallimisttis - dan meattáhusaid ja beahttašuvvamiid - sárdnu daid birra ja surgá daid badjel dassážii go šlundu ja alvvahuvvá. Šlundon sielu deavdá seavdnjatvuohta; dat ii váldde sisa Ipmila čuovgga ja dat suoivanastá earáge olbmuid bálgáid.

Ipmila mánát leat bovdejuvvon Kristusa áirrasin, čájehan várás Hearrá buorrevuođa ja árpmu. Nugo Jesus lea almmustahttán midjiide Áhči duohta luonddu, nu miige berret almmuhit Kristusa máilbmái, mii ii dovdda su njuoras, árkkálmasti ráhkisvuođa. "Nugo don leat vuolggahan mii máilbmái, nu lean maiddái munges vuolggahan sin máilbmái" celkkii Jesus. "Mun sin siste, ja don mii siste . . . vai máilbmi dovddašii, ahte don leat vuolggahan mu" (Joh. 17: 18, 23). Apostal Paulus cealká Jesusa máhttájeaddjiide: "Lea almmus, ahte dii lehpet Kristusa girji", "mii dovdojuvvo ja lohkkojuvvo buot máilmmis" (Paulus 2. g. Kor. 3: 3, 2). Juohke mánás bokte Jesus vuolggaha máilbmái breava. Jus don leat Kristusa čuovvu, de don leat su breava iežat bearrašii, gillái dahje dan gáhtii, gos don ásat. Jesus, gii lea du siste, dáhttu sárdnut sidjiide, geat eai su dovdda. Sii eai soaitte lohkat Biibbala eaige gullat dan jiena, mii sidjiide čállaga bokte sárdnu; sii eai oainne Ipmila ráhkisvuođa su daguin. Muhto jus don duođas leat Jesusa áirras, de lea vejolaš, ahte sii du bokte ohppet ipmirdit su buorrevuođa ja ráhkistit ja bálvalit su.

Eatnat sielut leat nu garrasit geahččaluvvon, ahte sii leat goase vuoittáhallamin soađis iežaset ja bahávuođa fámuid vuostá. Ale fal šlundut olbmuid, geat leat dákkár gaffa saađi vuolde. Jeđđe sin doaivvu ja luohttámuša sániiguin, mat su arvvosmahttet. Dáinna lágiin Kristusa čuovga sáhttá báitit dus alddát. "Ii oktage mis eale iešalccesis" (Paulus g. Rom. 14: 7). Mii sáhttit iehčamet dieđekeahttái arvvosmahttit ja nanosmahttit earáid, muhto maiddái šlundudit ja earuhit sin Kristusis ja duohtavuođas.

Juohkehaččas leat váttisvuođat, lossa morrašat, geahččalusat. Ale milital váigatvuođaidat iežat jámolaš lagamuččaide, muhto buvtte buot rohkosiiddát Ipmila ovdii. Mearrit, ahte it goassege cealkke ovttage eahpádusa sáni itge sániidatguin šlundut earaid. Don sáhtát sakka illudahttit earáid eallima ja doarjut sin viggamušaid sániiguin, maid sisdoallun lea doaivu ja bassi illu.

Eŋgelat guldalit, maid don sártnut máilbmái iežat almmálaš Hearrá birra. Hála su birra, gii rohkadallá du beales Áhči ovddas. Go don ustibat buorástahtát, de divtte Ipmila máidnuma leat baksamiiddát alde ja váimmustat. Dat jorgala su jurdagiid Jesusii.

Buot dát vahágahttá du iežat sielu, dasgo juohke eahpádusa sátni, maid don dajat, ovddida beargalaga geahččalusaid; dat nanne du eahpidanvuoiŋŋa ja moraštahttá bálvaleaddji eŋgeliid, geat vulget du luhtte eret. Go beargalat du geahččala, de ale ribat baksamiinnát ovttage eahpádusa dahje seavdnjatvuođa sáni. Jus don čahkket saji su evttohusaide, de doaivvuhisvuohta ja vuostehágolaš eahpádus deavdá du jurdagiid. Jus don sártnut dovdamušaidat birra, de juohke eahpádusa sátni váikkuha dutnje alccesat ja lea seammás siema, mii ihtá ja guoddá šattuid maiddái eará olbmuid eallimis, ja dáidá leat veadjemahttun vuostálastit du sániid váikkuhusa. Soaitá leat, ahte don ieš beasat eret geahččalusain ja beargalaga gielain, muhto soaitá leat nu, ahte earát, geaid don sániidatguin leat jorggiidahttán, eai nagat luovvanit dan eahpeoskku dilis, maid don leat sin siste boktán. Hei, man ávkkálaš leage dat, ahte mii sárdnut dal kar sániid, mat buktet vuoiŋŋalaš fámu ja eallima!

Dávjá muitaluvvo, ahte Jesus čierui, muhto ii leat máinnašuvvon, ahte son livččii moddján. Duođaid sáhttit dadjat, ahte min Beasti lei morrašiid olmmái, ja ahte son bures dovddai váivviid, dasgo son rabai váimmus buot olmmošlaš givssiide. Muhto vaikko son elii iešbiehttaleaddji eallima, man bákčasat ja morrašat sevnnjodahtte, de su miella bisui nanusin. Su muođuin ii dihtton moraš iige duhtameahttun vuohta muhto dain ásai ráfálaš lotkatvuohta. Su váibmu lei eallima golgi ája; gos ihkinassii son leažžá vádjolan, de dohko son buvttii mielddis vuoiŋŋastusa ja ráfi, ilu ja ávu.

Giitte Ipmila daid čuvges govaid ovddas, maid son lea midjiide čájehan. Čohkkejeadnot su ráhkisvuođa buressivdniduvvon duođaštusaid, vai mii daid sáhtášeimmet álelassii geahčadit. Ipmila Bárdni, guhte guđii su Áhčis truvnnu, válddii ipmillaš hámi sadjái olmmošlaš hámi, vai son sáhtášii beastit olbmo beargalaga válddis eret; su vuoitu min bealis, go son rabai almmi uvssaid olbmuide ja rabastii sin čalmmiide dan báikki, gos Ipmila gudni lea biddjon oidnosii; jorralan sohkagoddi bajiduvvui heavvaneami njielus, gosa suddu lei dan norddastan, ja de buktojuvvui vuot ain agálaš Ipmila oktvuhtii, ja go olmmoš gilvvohallamis lea vuoitán oskku Beastái, de son gárvvohuvvo Kristusa vánhurskkisvuhtii ja bajiduvvo su truvnnu lusa - dát leat dat govat, maid Ipmil dáhttu min geahčadit.

Beastámet lei váimmovuođus duođalas ja ángir, muhto ii goassege alvvaheapme iige erdui. Sis, geat vigget su lágánin šaddat, leat seammalágán duođalaš áigumušat go sus; sii dovdet čiekŋalis persovnnalaš ovddasvástádusa. Sii barget gehppesmielalašvuođa vuostái, ii sin lusttut rieibmudit dahje groavvát nálset, dasgo Jesusa oahppu deavdá sin ráfiin dego rávdnji. Ii dat jáddat ilu suotnjariid, ii dat eastte illudeami iige sevnnjodahte muođuid čuvges moji. Kristus ii boahtán delke bálvaluvvot, muhto bálvalit, ja go su ráhkisvuohta ráđđe min váimmuin, de mii čuovvut su ovdamearkka.

Gáskálasat ja bastilislánját dušše sárjádit ja bávččagahttet du, ja jus dušše dakkáriid čoakkát ja čájáhalat daid earáide, de itgo don dalle, earret ahte hálbbášat Ipmila buorrevuođa, maiddái hehtte earáid vádjoleames eallima bálgá alde?

Eaigo du eallimis leat leamaš čuvges bottut? Eaigo dus leat leamaš ilu bottut, goas du váibmu lea ilus njuikkodan vástádussan Ipmila Vuigŋii? Go don geahčat ruovttoluotta iežat eallima vásáhusaide, de itgo oainne doppe čuvges dáhpáhusaid? Eaigo leat Ipmila lohpádusat njálgga rásiid láhkái šaddamin du bálgá guoras? Itgo háliid diktit daid čábbodaga deavdit váimmot iluin?

Vádjolettiineaset eallima bálgá mielde ollugat jurddašit meattáhusaideaset ja beahttašuvvamiiddiset, ja sin váimmuid deavdá moraš ja šlundivuohta. Go mun ledjen orrumin Eurohpas, de mun ožžon breava ovtta oskkuoappás, gii lei aiddo dákkáraš dilis, čiekŋalis morrašis. Son jearai mus jeđđehusa sániid. Go ledjen lohkan su breava, de niegadin čuovvovaš ija iežan šaddogárdái, ja soames olmmoš, guhte orui leamen šaddogárddi eaiggát, lei munnje doppe oahpisin. Ledjen aiddo čoaggimin liđiid ja návddašeamen daid njálgga urbelievllain, go ovdalis máinnašuvvon oskkuoabbá, guhte lei vázzán mun bálddas, cuigii muhtin fasttes gáskálasaid, mat ledje su luotta ovddas. Das son moraštii ja váidalii. Ii son vázzán oahppása maŋis šaddogárddi bálgáin, muhto gáskálasaid ja bastilislánjáid siste. "O", son váidalii, "amma lea surgat, ahte bastilislánját bilidit oppa dan čáppa šaddogárddi?" Dalle oahpis dajai: "Divtte daid orrut, dasgo dat dušše bávččagahttet du. Čoakke ruvssuid, liljjáid ja neilihkaid."

Beargalat illůda, go nagoda fillet Ipmila mánáid eahpeoskui ja doaivvuhisvuhtii. Son illuda, go oaidná min eahpideamen Ipmila, su dáhtu ja fámu beastit min. Son liiko, go fidne min dan jáhkkui, ahte Ipmil geahččalusainis háliida min vahágahttit. Beargalaga viggamuššan lea ovdanbuktit Hearrá árpmuheapmin ja garasin. Son botnjá duohtavuođa ja deavdá miellagovvádusa boastto dieđuiguin su birra; dan sadjái, ahte mii pisošeimmet dain duohtavuođain, mat gusket min almmálaš Áhččaseamet, mii menddo dávjá giddet fuopmášumi beargalaga vearri duođaštusaide ja čájehit Ipmilii uhccán luohttámuša heahppášuhtti eahpádusaiguin ja nimmoremiin su vuostái. Beargalat álelassii háliida dahkat oskkueallima ahkidin. Son háliida dan čájehit lossadin ja váivin; ja dalle go kristtalaš olbmo eallimis lea oaidnimis dákkár oskkuoaidnu, de son eahpeoskkuinis lea doarjumin beargalaga giellásiid.

Jus mii leat Kristusa ovddasteaddjit, de mii berret dahkat su bálvalusa nu geasuheaddjin go dat duođaid leage. Dat kristtalaččat, geaid váimmu dievva lea ahkitvuohta ja maraš, ja geat álelassii nimmorit ja vaidarit, sii čájehit earáide boastto goya Ipmiliš ja kristtalaš eallimis. Sis oažžu dakkár gova, dego Ipmilis ii livčče miela mielde oaidnit mánáidis lihkolažžan, ja dáinna lágiin sii addet boastto duođaštusa min almmálaš Áhčisteamet.

Kristtalažžat leat ásahuvvon čuovgaguoddin almmi geainnu ala. Kristusa čuovga galgá sin bokte báitit máilbmái. Sin eallima ja luonddu vuođul earát galggašedje oažžut rivttes gava Kristusis ja su bálvaleamis.

Go mii eahpidit Ipmila ráhkisvuođa ja su lohpádusaid, de mii badjelgeahččat su ja moraštahttit su Bassi Vuoiŋŋa. Mo eatni mielas orošii, jus su mánát livčče jámma nimmoreamen sutnje, dego son ii livčče bargamen sin buori ala, vaikke son lea rahčan čađa eallima mánáidis ovdii ja geahččalan dahkat sin eallima lihkolažžan. Geahččalmat jurddašit, ahte mánát eahpidivčče su ráhkisvuođa; dat cuvkešii su váimmu. Moson vánhemiid mielas orošii, jus mánát dan láhkái singuin láhttešedje? Ja maid min almmálaš Áhččamet jurddaša min birra, go mii eat luohte su ráhkisvuhtii, mii bijai su addit iežas áidnariegádan Bártni, vai mis livččii eallin? Apostal čallá: “Son, guhte ii seastán su iežas Bártni, muhto attii su min buohkaid ovddas, iigo galggaše dalle maiddái addit midjiide buotrahkan oktan suinna?" (Paulus g. Rom. 8: 32). Ja man ollugat leat datte sii, geat daguideasetguin, vaikke eai aiddo sániideasetguin, celket: "Hearrá ii oaivvil dákko bokte mii. Son soaitá ráhkistit earáid, muhto ii son mii ráhkis."

Várresártnistis Kristus attii máhttájeaddjiidasas mávssolaš oalpahusaid das, man vealtameahttun luohttámuš Ipmilii lea. Dán oahpahusa oaivilin lei roahkasmahttit Ipmila mánáid čađa buot áiggiid, ja dat leat addán oahpu ja čuovgga maiddái min áiggi olbmuide. Beasti gohčui čuovvuidis geahččat almmi lottiid, mat áigáiboađu fuolaid haga vižardedje giitosa, dasgo "eai dat gilvve, eai láddie". Liikká min almmálaš Áhččámet addá daidda visot, maid dat dárbbašit. Beasti jearrá: "Ehpetgo dii leat sakka eambbo go dat?" (Matt. 6: 26). Olbmo ja ealliid stuorra Sivdnideaddji rabasta gieđaidis ja galleha buot su sivdnádusaidis. Almmi lottitge leat su fuolahusas. Ii son biepmu daid njunnái cokka, muhto son fuolaha daid dárbbuin. Dat fertejit čoaggit upmoliid ja siepmaniid, maid son daid várás leat juohke sadjái botkkuhan. Dat fertejit čohkket beasseávdnasiid ja biebmat čivggaid. Vižardemiin dat doaimmahit bargguset, dasgo "almmálaš Áhččamet biebmá daid." Ja "ehpetgo dii leat olu stuorit arvvus go sii?" Ehpetgo dii, jlerpmálaš ja vuoiŋŋalaš bálvaleaddjit, leat sakka eanet veara go almmi lottit? Iigo min Sivdnideaddji ja min eallima Várjaleaddji, son gii dagai min iežas ipmillaš hámi láhkásažžan, aile Etiola min dárbbuin go mii fal sutnje luohttit?

Dalle sii, geat leat lonistuvvon, buorástahttojuvvojit buresboahtinsávaldagaiguin dan siidii, maid Jesus lea sidjiide gárvvistan. Doppe sii eai dárbbaš gillélt buotlágan eatr anlaš vearránusain, dego gielástalliid, eahpeipmila bálvaleaddjiid, buhtismeahttun sieluid ja ipmilmeahttumiid searvvis, muhto sii leat ovttas singuin, geat leat vuoitán bahávuođa badjel ja leat Ipmila árpmu bokte ovdánan dievaslaš lundui., Buot suttolaš dábit ja váilivuođat, mat sin dáppe leat givssidan, leat sihkkojuvvon eret Jesusa varain, ja sii leat šaddan osolažžan su gudni ovddolaš hearvásvuhtii ja šearratvuhtii, mii lea sakka šearradeabbo go beaivváža čuovga. Su eallindábiid čábbodat ja su dievaslaš luondu báidná sin ollásit ja báitá sis vel čuovgadeappot go olgguldas šearratvuohta. Sii čužžot vigiheapmin stuorra vilges truvnnu ovddas ja návddašit eŋgeliid árvvvus ja vuoigatvuođain.

Fargga almmi uvssat rahpasit Ipmila mánáide, ja gudni Gonagasa buressivdnádus čuodjá sin beljiide dego hávskimus ávvulávlla: "Bohtet deike mii Áhččan buressivdniduvvomat! Árbejehket dan riikka mii didjiide lea ráhkaduvvon máilmmi vuođđudeami rájes" (Matt. 25: 34).

Mii eat sáhte dušše, geahččat ovddos guovlluid, boahttevaš soađi váivviide, muhto mii sáhttit geahččar dan mii lea vássán ja maiddái dan, mii galgá boahtit ja dadjat: "Otnáš rádjái lea Hearrá veahkehan." "Nugo du beaivvit leat, lehkos du vuoiŋŋadus!" (5. Moses g. 33: 25). Geahččalusat eai leat stuoribut go dat fápmu, mii midjiide lea addojuvvon daid vuostálastima várás. De mii galgat doaimmahit bargomet gos ihkinassii dan gávnnažit, luohtedettiin, ahte mii dal min deaivideaš, de midjiide addojuvvojit vástideaddji fámut.

Muhto juo dán eallimis kristtalaččat sáhttet illudit Kristusa searvivuođas; sii sáhttet dovdat su ráhkisvuođa čuovgga ja su lagašvuođa agálaš jeđđehusa. Juohke lávki sáhttá buktit min lagabui Jesusa, dovddiidit čiekŋaleappot su ráhkisvuođa ja doalvut min lagabui ráfi ávdugas siidda. Mii eat galgga dan dihtii massit luohttámušamet, muhto báicca galgat luohttit eanet, eanet go goassege ovdal. "Dássážii lea Hearrá min veahkehan" (1. Sam. g. 7: 12), ja son veahkeha gitta loahpa rádjái. Geahčadeadnot daid dáhpáhusaid, iehčamet vásáhusaid, mat muittuhit das, maid Hearrá lea dahkan jeđđen várás min ja gádjun várás min eret gáđohusas. Bisuheadnot varasin muittus buot buorredaguid, maid Ipmillea dahkan min guovdu - gatnjaliid, maid son lea sihkkon eret, bákčasiid, maid son lea geahppudan, eahpádusaid ja balu, maid son lea váldan eret, dárbbuid, maid son lea deavdán, buressivdnádusaid, maid son lea midjiide juolludan - vai mii dáinna lágiin nanosmahtášeimmet iehčamet mannat buot dan čađa, maid mii loahppavádjolussamet alde deaivideažžat.

Dat lihkku maid maŋŋái olmmoš gilvvohallá iežas ulbmiliid dihtii, geatnegasvuođa bálgá olggobealde, lea eahpesihkar ja bisttuheapme; dat jávkklha ja deavdá sielu oktonasvuođain ja morrašiin. Muhto Ipmila bálvaleamis lea illu ja duhtadus. Kristtalaš olmmoš ii dárbbaš vádjolit raššása alde, son ii leat guđđojuvvon doaivvuhis morrasii iige behtolašvuhtii. Jus vel eallima ilut eai šattašege min oassin, de mii liikkáge sáhttit illudit oainnedettiineamet boahttevaš eallima.

Ollugiin lea boastto ipmárdus Kristusa eallima ja luonddu harrál. Sii gáddet, ahte su eallimis ii lean ollege liekkusvuohta iige beaivvádat, ahte son lei goavis, garas ja iluhis olmmoš. Máŋgii buot kristtalaš eallin lea báinnahallan dákkár sevdnjes oaiviliidda.

Kristus gohčui máhttájeaddjiidis vákšut gietti rásiid, mat leat dievaslaččat dainna ovttageardán čábbodagaia, maid almmálaš Áhčči lea daidda sivdnidan. Dainnage lágiin son čajehii iežas ráhkisvuođa olbmuide. Son celkkii: "Geahčadehket meahci liljáid, mot dat šaddet." Dáid luonddurásiid čábbodat ja goargatmeahttunvuohta vuoitá buot Salomo čiŋaid. Dáiddaduodjin válmmaštuvvon fiidnáseamos bivttasge ii sáhte gilvvohallat dainna lunddolaš liekkusvuođain ja suonjardeaddji čábbodagain, mii čiŋaha Ipmila sivdnidan liđiid. Jesus jearrá: "Jus nappo Ipmil nu bivttasta meahci rási, mii odile lea, ja ihttin suhppejuvvo oapmanii, iigo son dalle galggašii sakka eambbo din bivttastit, dii uhccán oskkolaččat?" (Matt. 6: 28, 30). Jus Hearrá, almmálas dáiddačeahppi, addá ovttageardán liđiide, mat ovtta beaivvis duššin šaddet, daid fiinna ja máŋggalagan ivnniid, de man olu eanet son atnáge fuola dain, geat leat sivdniduvvon su govvan. Dát Kristusa midjiide addin oahpahus lea bagadus eahpideaddji váimmu muosehisvuhtii heahtái ja eahpádussii.

Maid ollmnoš áigu addit máksun su sielus ovddas (Matt. 16: 26) geahčadettiinis dán hearvás árbbi, mii lea su juksamis. Son sáhttá leat geafi, muhto liikká oamastit riggodaga, man máilbmi ii goassege suitte addit. Lonistuvvon ja suttus čovdojuvvon siellu, man buot divrras návccat leat basuhuvvon bálvalit Ipmila, lea cealkemeahttun árvvolas; ja almmis lea illu Ipmila ja bassi eŋgeliid gaskavuođas ovtta áidna lonistuvvon sielu dihtii, illu, mii albmana bassi vuoittu ávvulávlagiin.

Ipmil ii dáhto, ahte su mánát galggašedje leat losidahttojuvvon morrašiiguin. Muhto Hearrá ii fille min. Son ii cealkke midjiide: "Ale bala; du geainnu alde eai leat váttisvuođat." Son diehtá, ahte mii deaividit geahččalusaid ja váralašvuođaid, iige son dan mis čiega. Ii son váldde mánáidis det dán suttolaš ja bahás máilmmis, muhto son čujuha sidjiide nana báhtaransaji. Son rohkadalai máhttájeaddjiidis beales ná: "In mun rohkadala, ahte don galggat váldit sin máilmmis eret, muhto ahte don várjalivččet sin bahás eret." "Máilmmis", son cealká, "dis lea átestus, muhto lehket dorvvolaččat! Mun lean vuoitán máilmmi" (Joh. 17: 15; 16: 33).

Don sáhtát šaddat váttisvuođaide iežat gavpedoaimmain, du doaivagat nusset sevdnjes boahtteáiggi vuordámušaiguin nu ahte soaittát ballagoahtit reastaluvvamis. Ale dallege soarddáhala. Guođe morrašiiddát IpmiIa háldui ja biso ráfálažžan ja iIolažžan. Rohkadala oažžut viisodaga vai nagodivččet dikšut áššiidat jierpmálaččat ja dainna lágiin vealtat dáhpas ja lihkuhisvuođas. Daga buot, maid sáhtát, vai beasašit buriide bohtosiidda. Jesus Ica lohpidan veahkehit min, muhto ii fal nu gal, ahte mii ieža eat barggaše maidege. Go don luohtedettiinat min almmálaš Veahkkámet ala leat dahkan ášši buorrin buot dan, maid leat nagadan, de dohkket ilolaš mielain dan, mii das maŋŋá ovddal bođeš.

Dahkatgo mii riekta go leat dieinna lágiin eahpeoskkus? Manne mii galgat leat nu giitemeahttumat ja luohttit nu unnán? Jesus lea min ustit; oppa albmi berošta min birgejumis. Mii eat galggaše diktit beaivválaš eallima váigatvuođaid ja morrašiid losidahttit iehčamet miela ja sevnnjodahttit min jurdagiid, dasgo muđuid juoga nu ášši lea álelassii váivvideamen ja muosehuhttimin min. Mii eat galggaše vuoittahállat morrašiidda, mat dušše šlundudit ja váibadit min, eaige ollege veahket min váivviid guoddit.

Muhtun olbmot álelassii gillájit battis ja váivašuvver morrašiiguin. Juohke beaivve sii oidnet iežaset birra Ipmila ráhkisvuođa duođaštusaid; juohke beaivve sii besset oasálažžan su valljugas buressivdnádusa daguin, muhto sii eai daid fuomáš. Jurdagiinniset sii lállet váivves áššiid, maid sii ballet leat boahtimin, dahje muhtun duođalaš váigatvuohta, vaikke dat leage uhcci, sevnnjodahttá sin čalmmiid oaidnimis dakkár áššiid, main sii galggašedje leat giitevaččat. Váigatvuođat, mat galggašedje leat doalvumin sin lagabui Ipmila, guhte lea min áidna duođalaš veahkeheaddji, baicca earuhit sin Ipmilis danin go daodagahit muosehisvuođa ja nimmoreami.

Sálbmačálli cealká: "Dorvvas Hearrái ja daga buriid, ása eatnamis ja bargga oskkáldasvuođa ala" (Sálmmaid g. 37: 3). Dorvvas Hearrái! Juohke beaivvis leat morrašat, váivvit ja váigatvuođat. Gávnnadettiineamet mii leat hui gergosat sárdnut váigatvuođaideamet ja gillámušaideamet birra. Min deddet nu eatnat morrašat ja bal ut, mii beakkuhit iehčamet lossa noađi nu alti, ahte sáhtášii gáddit, ahte mis ii leatge árkkálmasti, ráhkislaš Beasti, guhte lea válmmaš gullat min rohkosa ja veahkehit min juohke háve, go mil veahki dárbbašit.

Jus mii álo jurddašit earáid eahpeustitlaš ja boastto daguid, de midjiide lea veadjemeahttun ráhkistit sin nu mo Kristus lea ráhkistan min, muhto jus mii jurddašit Kristusa imašlaš ráhkisvuođa ja árkkálmastinvuođa midjiide, de mis šaddagoahtá seammalágán ráhkisvuohta eáraide. Mii galggašeimmet ráhkistit ja gudnejahttit earáid, vaikko sis leatge vigit ja vádjitvuođat, maid mii eat sábre vealtat oaidnimis. Mii galggašeimmet oahpahallat vuollegašvuođa ja iehčamet biehttaleami, gierdavaš láđisvuođa earáid feaillaide. Dát vuojeha mis eret gáržžes iešbeaivválašvuođa ja dahká min váibmoláđisin ja buorredáhtolažžan.

Hearrá dáhtošii, ahte buot su mánát livčče lihkolaččat muosálaččat ja jegolaččat. Jesus cealká: "Ráfán mun attán didjiide, in mun atte didjiide nugo máilbmi addá. Alloset din váimmut suorganehko ja alloset ballo." "Dán mun Jean sárdnon didjiide, vai mii mii bisošii din siste ja vai din illu šattašii ollisin" (Joh. 14: 27: 15: 11).